Horvaatia

Horvaatia on endise idabloki maadest üks turistide meelispaiku – aastas külastab Horvaatiat enam kui 11 miljonit välisturisti. Enamikke turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pärandiga linnad. Ajakiri „National Geographic“ nimetas Horvaatia 2006.a. õigustatult „aasta reisisihiks“.

Küllalt väikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1 loodusobjekt (Plitvice Järvede Rahvuspark) ja kuus kultuuriobjekti (Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Porečis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletanuse (Dioklecijanova) paleega, Dubrovniki vanalinn, Stari Gradi tasandik Hvari saarel, Püha Jakobi katedraal Šibenikis). Veel 16 objekti on paigutatud ootenimekirja.

Horvaatia-lippLühitutvustus:

Pindala – 56 594 km2
Rahvaarv – 4,4 miljonit (2013)
Pealinn – Zagreb
Rahaühik – Horvaatia kuna (Kn). 1 EUR = 7,66 HRK
Keel – horvaatia
Religioon – kristlus (valdav osa elanikkonnast)

Tööaeg. Enamik poode on avatud esmaspäevast reedeni kell 08.00-20.00, laupäeviti kell 08.00- 12.00. Pangad on avatud esmaspäevast reedeni kell 08.00-19.00 ja laupäeviti kell 08.00-12.00.

Jootraha. Tavaliselt on ettekandjatele või hotelliteenindajatele antav jootraha suurus sõltuvalt teeninduse kvaliteedist 5-10% arve summast.

Transport. Horvaatias on väga hästi toimiv ühistranspordivõrgustik. Bussidega on võimalik sõita soodsalt naabruses asuvatesse kuurortidesse või linnadesse. Taksokilomeetri hind on orienteeruvalt 8 kunat.

Piirangud. Võtke alati vastu ostutšekid. Vastasel korral võite koos kauba müüjaga sattuda maksupolitsei huviorbiiti seoses võimaliku maksudest kõrvalehoidmise katsega. Imporditavate kaupade seas ei tohiks olla üle 1 liitri kangeid alkohoolseid jooke, mitte rohkem kui 2 liitrit likööri või kangestatud veini ning lauaveini, üle 200 sigareti või 100 sigarillo või üle 50 sigari või enam kui 250 grammi tubakat, üle 50 grammi parfüümi ja mitte enam kui 250 ml Kölni vett.

Kingituseks. Paški sir – Pagi saarelt pärit lambapiimajuust. Kvaliteedilt on need juustud võrreldavad Prantsuse parimate juustusortidega.

VIISA: Horvaatia on Euroopa Liidu liikmesriik, kuhu reisimiseks Eesti kodanikud viisat ei vaja (viisavaba reisimine Euroopa Liidu riikides on lubatud 90 päeva ulatuses 6 kuu jooksul). Piiriületuseks piisab kehtivast ID-kaardist või passist, mis peab kehtima kogu plaanitava reisi vältel.
Eestis elavatele määratlemata kodakondsusega isikutele, kellel on välismaalase pass ja Eesti elamisluba on reisimine viisavaba kuni 90 päeva poole aasta jooksul.

Alla 18 aasta vanused lapsed, juhul kui nad reisivad ilma oma vanemateta, vajavad riiki sisenemiseks ja riigist lahkumiseks mõlema vanema notariaalselt kinnitatud nõusolekut (vt. lisatud näidisvorm) mis võib olla inglise keeles.

Vaatamisväärsused:

Osalege rahvusvahelisel kunstifestivalil Dubrovniku suvemängud, mida korraldatakse alates 1950. aastast ja mil kõik linna lossid, häärberid, tornid ja pargid muutuvad tegevust täis esinemiskohtadeks.
Horvaatia on jahimeeste paradiis. Jahti on võimalik pidada hirvedele, kitsedele, metssigadele, rebastele, mägikitsedele muflonitele ja metslindudele.
Proovige veesporti – paljude külastajate arvates on Aadria meri parim paik purjetamiseks. Võimalik rentida purjelaudu, jahte ja mootorpaate.
Sukelduge ja te veendute, et Aadria meri on üks puhtamaid meresid maailmas. Hea vedamise korral võite kohata ka veealuseid laevavrakke.
Tutvuge Horvaatia rikkaliku loodusega – ronige Mariano lahe kaljudele, külastage Paklenica loodusparki ja Samobori mäge.
Kindlasti väärivad külastamist Plitvice’i järve looduspark, Dubrovnik ja Istria poolsaar.
Horvaatiat peetakse nudismi maailmakeskuseks. Kui tunnete hingesugulust, järgige vastavaid tähiseid.

Enamasti külastatakse Horvaatiat aprillist septembrini. Kõige kallimad kuud on juuli ja august, mil on turismi kõrghooaeg. Kõige parem külastusaeg on september, mil meri on veel soe ning rahvast tänu lõppenud koolivaheajale ja puhkuste hooajale vähem.